Saturday, April 21, 2012

Intuitiivpedagoogika kursus Freiburgis

10. aprillist kuni 14. aprillini olin Pär Ahlbomi ja Merete Lövliega Saksamaal Freiburgis. Saksamaa IP kursus on toimunud juba aastaid. Seekordne kokkusaamine oli viimane kolme-aastasest tsüklist. Plaanis on alustada uue kolme-aastase kursusega, mis toimuks Berliinis ja Freiburgis ja vist Hamburgis.

2006. aastast olen osalenud IP kursusel, mis toimub Rootsis Solviki koolis. Alates järgmisest kursusest suvel olen rootsipoolse korraldusmeeskonna eestvedaja, sest Niklas võtab koolist aastase puhkuse ja kavatseb tegeleda oma asjadega. Olen pisut ärevuses, sest tööd on palju. Suvine kursus on alati väga rahvarohke ja Rootsis koolituse korraldamise kogemus mul varasemast ju puudub.

Rännak Saksamaale algas teisipäeva varahommikul. Merete, Pär ja Thomas Pedroli võtsid mu maja eest peale ja viisid lennujaama. Thomas Pedroliga kohtusin esmakordselt. Väga huvitav mees, kellega tegin samuti intervjuu (juba transkribeeritud ja plaanis tõlkida ka eesti keelde). Thomas on Päriga töötanud alates 80ndatest, tema algatusel alustati ka IP koolitustega. Thomas oli kohal mõiste "intuitiivpedagoogika" loomise juures, kuigi tema enda ettepanekuks oli nimetada seda fenomenoloogiliseks pedagoogikaks (phenomenologische pädagogik), siis Pär leidis, et tegemist on just intuitsiooniga.

 Lisaks Pärile, Meretele ja Thomasele olid õpetajateks veel ka Mona (primaarmuusika) ja Dieter (vestlused).

Mina osalesin muidugi Merete maalimistöötubades, Päri harjutustöötubades ja lisaks käisin vaatasin ka mida Thomas ja Mona teevad. Thomase mängud olid enam-vähem sarnased Päri mängudele, kuid peale mängude mängimist eelistas Thomas grupiga kogemusest rääkida. Ise ma sedasi ilmselt ei teeks, sest paljudele kõlas arutelu otsese kriitikana nende endi käitumisele ja mängust sai korraga nagu kool, kus on õiged ja valed vastused. Päriga mängides ma sellist tunnet ei ole kogenud. Ilmselt tuleks tõsiselt mõelda, mida sellised reflektsioonid meile tegelikult tähendavad ja kas need ikka toetavad õppimist või on pigem hirmutavaks teguriks. Ma ei tea...

Primaarmuusika

 
Mona töötuba primaarmuusikast oli väga huvitav. Tegin seal ka palju pilte, et saaks seda kogemust jagada. Muusikat tehakse lihtsate rütmiinstrumentidega nagu puupulgad ja kivid, aga ka nt metallvardad.

Esmalt istusime ringis ja mängisime oma põlvele asetatud puupulgaga. Alguses ringis ja järjekorras, siis juba rohkem ja rohkem kokku mängides ja isevoolu teed minnes. Tulemuseks oli suurepärane muusika!
Omamoodi huvitav kogemus oli see, kui grupp hakkas helidega omavahel suhtlema. See juhtus spontaanselt, kui igal ühel olid käes lihtsad pulgad, mis kokku lüües heli tekitasid. Igal pulga helil oli oma kõrgus ja spetsiifika, omavahelises vahetus ja isetus kommunikatsioonis saigi primaarmuusika tekkida...
 
Mona töötuba meeldis mulle eriliselt ka seetõttu, et tema rütmipille saab igaüks ise käepärastest vahenditest teha. Need pillid ei ole kallid ja kättesaamatud. Pigem on vaja nutikust ja lapsemeelset katsetamisjulgust. Soovitan igatahes proovida! Puupulgad hakkavad kõlama kui nad on piisavalt kuivad. Puuksülofoni valmistamiseks pole vaja enamat kui mõnda puuhalgu, kirvest ja köit. Sellega saab hakkama iga lasteaiakasvataja või kooliõpetaja. Rõõmu nendest pillidest on aga rohkem kui küllaga!  

Lisaks töötubades osalemisele tegelesin loomulikult ka võrgustikutööga. Saksamaal on kaunis kogenud ja asjalik meeskond, kes koolituste korraldamisega tegeleb. Neil on õnnestunud oma tööd niimoodi korraldada, et kursusel osalejate arv on stabiilselt kasvanud, seda kaudu ka organisatsiooni rahakott. Siin on mida õppida! Saksa ordnung väljendus muuhulgas näiteks asjalikes kursuseplaanidest, kiletatud siltides ustel ja täpsetes osalejatenimekirjades. Asjad, mida Solviki kursuse korraldajad kunagi pole liiga tõsiselt võtnud. Eks mõlemal on omad head ja vead... ilmselt tuleb siin leida kuldne kesktee...

Intuitiivpedagoogika võrgustik


Suurt huvi tekitas initsiatiiv luua rahvusvaheline platvorm, mille kaudu IP inimesed üle maailma saaksid omavahel suhelda, materjale koguda ja infot vahetada. Eelmisel aastal alustasid Maarja Urb ja Michael Schmidt lehega www.intu.se, ilmselt kasvab see uus impulss siit edasi. Saksamaal moodustasime rahvusvahelise töörühma (Saksamaa, Rootsi, Eesti, Slovakkia, Holland). Kui tunned, et sindki selles grupis osalemine võiks huvitada, siis kirjuta mulle tammevelin(at)gmail.com!  Loodame aasta pärast selle algatusega juba palju kaugemal olla. Intuitiivpedagoogika on tõesti levinud ja praktikuid/koolitajaid/teadlasi võib leida juba kõikidelt mandritelt, hea oleks teineteisest rohkem teada!

Picking Apples

Lisaks päevastele aruteludele ja töötubadele intuitiivpedagoogika teemal. Venisid pikaks ka ööd. Esiteks juhtusime kokku Ludmila-Reginaga, kes on kunstnik Prahas. Kuna minu magamisase asus Merete töötoas ja maalimine toimus praktiliselt 24 tundi päevas, siis polnud eriti keeruline uute inimestega kokku sattuda. Regina lugu oli niivõrd haarav, et ma lihtsalt ei saanud magama minna. Nimelt avastati ta anne paar aastat tagasi, kui ta ühel kursusel ajaviiteks joonistas. Kuna kursuse lõpetamiseks tuli rentida saal ja maksta muu sarnase korraldusliku kraami eest, siis otsustati anda Reginale suured lõuendid ja muu materjal ning kuulutada tema maalidele oksion. Tulemus oli rabav, Regina kunstile tekkis kohe suur huviliste-ostjate ring. Regina oli see tsehh, kes Vaclav Haveli matuste ajal küünaldest südame tegi, mida kõikide maade telekanalid üle kandsid. Tema kunst on lühikese ajaga jõudnud sadade tuhandete kui mitte öelda miljonite inimesteni.

Teisel öösel rääkisin Nicolega. Nelja lapse ema Saksamaalt Aachenist, kes otsib oma teed kunstniku ja disainerina. Väga jõuline ja intelligentne naine!  Kell kaks öösel saabus Merete, kes kutsus meid sööma ja juttu jätkus kuni neljani hommikul.

Kolmandal öösel otsustasime luua uue organisatsiooni, mille nimeks sai Picking Apples. Asutajateks Merete Lövlie, Nicole Cadenbach, Ludmila Regina ja mina. Eesmärgiks on luua rahvusvaheline kunstnike võrgustik, mille kaudu jõustada osalejaid oma elus loovaid lahendusi otsima.  Algus on paljutõotav.

Picking Apples is an international group of artists creating a field of inspiration and communication.
We are spreading the message of integrating all aspects of being human and do it with a creative, feminine approache to life, not excluding men.  


Nicole joonistas meist esimesel öösel koomiksi.   


Plaanis on korraldada ühiseid koolitusi/seminare ja näitusi. Esimene kokkusaamine on Järnas 30.juulist kuni 5. augustini, edasi on plaan korralda seminar ja näitus Prahas (oktoober 2012) ja sealt edasi mais 2013 Berliin ja Aachen. Esimesest päevast alates on meie ideega liitujaid ja otse loomulikult olemegi avatud uutele tulijatele ja ideedele. Ehk jõuame ühel heal päeval ka ringiga Eestisse? 

Seega võib minu käiku Freiburgi (külastasin Maarjaga koos ka Freiburgi ülikooli, kus töötasid teiste hulgas Heidegger ja Husserl. Maarja tegi mulle kohvi, koogi ja vorstisaia välja, tänud selle eest!) pidada igati kordaläinuks. Elu kerib vaikselt edasi ja ilmselt seetõttu ongi tähtis aeg-ajalt siia arvuti taha istuda ja väiksed märkmeid maha jätta. Märgilisi hetki, sündmusi ja kohtumisi maha märkida....

Thomas Pedroliga tehtud intervjuu saab ilmselt lähipäevadel valmis, panen selle siis samuti kuhugile välja. Osad Päriga tehtud intervjuud ootavad ikka veel järjekorda, kui tahaksid olla transkibeerimisel abiks(inglise või rootsi keel), anna endast kindlasti märku!
 
Järgmine IP Solvikis Rootsimaal algab 30. juulil ja kestab kuni 5.augustini. Tasub tulemist! Rohkem infot leiad www.intu.se lehelt ja siinsest blogipostitusest

Intuitiivpedagoogikast saab rohkem teada minu kõige värskemast blogist Intuitive Pedagogy Journal, kuhu ootan ka uudiseid ja kaastöid.

Loe ka artiklit: Juhus, intuitsioon ja loovus kui õppimise pärisosa. Ilmunud ajakirjas Haridus 2010.
Minu suvisest loovusretkest Prantsusmaale saad lugeda siit.
Tiiu Kuurme koostatud kogumikus "Kõneldud ja elatud väärtused erinevates pedagoogilistes kultuurides" (2011) ilmus artikkel "Inimese vabadus kasvada", milles kirjutan muuhulgas ka Solvikist.

2012 Järnas

No comments: